Soojuspump on seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. Soojuspumbas võib ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Maasoojuspumbad võtavad soojust maapinnast, õhksoojuspumbad kasutavad ära õhus sisalduva soojusenergia. Millise soojuspumba peaks aga valima, kui suur on investeering ja kokkuhoid ning milline on tasuvusaeg? Eestis leiavad iga päevaga aina enam kasutust erinevad soojuspumbad ja suurem osa tänapäeval ehitatavatest eramutest varustatakse mingit liiki soojuspumbal põhineva küttesüsteemiga.
Soojuspumpade tipptehnoloogia pakub mitmeid võimalusi koduste energiakulude vähendamiseks olulisel määral. See on võimalik, kuna äärmiselt efektiivsed süsteemid suudavad nüüd majapidamistes aastaringselt kasutada taastuvaid energiaallikaid. Soojuspumbad, soojust kasutavad ventilatsioonisüsteemid ja päikeseenergial töötavad süsteemid, mis koguvad soojusenergia oma ümbrusest ja suunavad selle koduse vee soojendamisse ja keskküttesse – need on vaid mõned võimalused.
Süsteemide efektiivsust on tõestatud mitmetes pikaajalistes paigaldistes. Tavaliselt piisab juba ainult soojuspumbast, et küttekulud oleksid võrreldes tavalise küttesüsteemiga poole väiksemad. Selliseid tulemusi arvestades tasub algne investeering end ära väga lühikese perioodi vältel. Võrreldes kõikuvate gaasi ja kütteõli hindadega pakuvad soojuspumbad tarbijale hinnastabiilsust. Kuna välisõhus leidub energiat kuni absoluutse miinimumini, siis saab õhksoojuspumpa edukalt kasutada ka isegi enam kui kolmekümnekraadise pakasega. Seega on valida kolme soojuspumba tüübi vahel: õhk-õhk-tüüpi soojuspump (valdavalt kasutatav abiküttena), õhk-vesi-tüüpi soojuspump ja maasoojuspump. Viimased kaks on mõeldud kasutamiseks põhiküttena, mida saab ideaalselt kombineerida ka olemasoleva küttesüsteemiga.