Maaküte on küttesüsteem, mis ammutab soojusenergiat maapinna seest. Maapinna ülemistesse kihtidesse paigaldatakse maaküttetoru ehk maakütte kollektor, mis on täidetud spetsiaalse ringleva vedelikuga. Külmumiskindel vedelik kogub energiat päikese poolt üles soojendatud maapinnast ning on pidevas ringluses. Kui vedeliku ja päikese koosmõjul tekitatud soojus suunatakse maasoojuspumpa ja sealt edasi küttekehadesse, siis maha jahtunud vedelik saadetakse tagasi maapinna alla uut sooja koguma. Süsteemi stabiilsele toimivusele aitab kaasa see, et maapinna temperatuur püsib aasta läbi suhteliselt sarnasena. Kütte põhilisteks eelisteks on kasutajamugavus ja asjaolu, et maakütte hind on võrreldes mitmete teiste kütteliikidega madalam. Moodsad maasoojuspumbad on juhitavad ühe väikse puldi või isegi nutitelefoni abil.
Maakütte paigaldus
Maakütte paigaldus on asjatundja kätt vajav töö, mida teostavad vaid vastava koolituse saanud eksperdid. Bestair pakub maasoojuspumba soetamisel täisteenust ehk abi sobiva maasoojuspumba valimisel, vastavate eeltööde tegemisel ning ka paigaldusel. Professionaalne projektijuhtimine tagab parima maakütte paigalduse.
Mida paigaldusel silmas pidada?
Maakütte paigaldus eeldab erinevaid mõõdistustöid: maapinna soojusjuhtivus, niiskusesisaldus pinnases jne. Informatsiooni kõikide vajalike lähteandmete osas annab üldjuhul konsultant, kes objekti üle vaatab ja kes korraldab ka vajaminevad mõõdistustööd krundil.
Maakütte süsteemi paigaldus jaguneb mitmesse faasi.
Esimesena kaevatakse torustiku jaoks kraavid ja paigaldatakse maapinna sisse maakütte kollektor. Maaküttetoru ehk teisisõnu -kollektor on üks olulisemaid elemente kogu maakütte süsteemis. Süsteemi kollektor paigaldatakse umbes 1,0-1,2 meetri sügavusele maa alla ja selle ülesanne on koguda maapinnas tekkivat soojust. Kuigi maakütte torustiku ja maasoojuspumba paigaldus on spetsialisti jaoks võrdlemisi lihtne, siis nõuab see siiski erialaseid tehnilisi teadmisi. Esmalt tuleb välja selgitada vaba maalapi suurus ja krundi pinnase soojusenergia eraldus. Reeglina on 1 ruutmeetrise pinna kütmiseks vaja 3 meetri jagu maakollektorit. Mida niiskem on pinnas, seda rohkem soojusenergiat on võimalik pinnasest saada. Seega on võimalik sobiva pinnase puhul jätta kollektori torustik hoopis lühemaks.
Teiseks sammuks on soojuspumba paigaldus ja selle ühendamine maakütte kollektoriga, misjärel täidetakse kollektor ja küttesüsteem spetsiaalse vedelikuga. Maakütte vedelik ehk külmakandja on etanooli lahus ning sisaldab 1 osa etanooli ja 2 osa vett. Maaküttetoru on omakorda ühendatud soojuspumbaga, mis värskelt kogutud energia ümber töötleb ja selle hoones asuvatesse küttekehadesse saadab. Maha jahutatud maakütte piiritus liigub aga tagasi kollektorisse uut soojust koguma. Maakollektori paigaldusel kasutatakse plastiktoru 40 x 2,4 PN 8, mis mahutab ca 1 liiter vedelikku jooksva meetri kohta.
Viimase etapina järgnevad elektrilised tööd ja kogu süsteemi toimimise kontrollimine.
Maakütte paigaldus näiteks eramute puhul kestab üldjuhul 2-3 päeva, sõltuvalt maapinna suurusest, süsteemi komplektsusest ja muudest võimalikest iseärasustest.
Kui palju maksab maakütte süsteemi paigaldus?
Maasoojuspumba komplekti käibemaksuta maksumus koos maakollektori paigaldusega näiteks 150 m² eramu puhul jääb üldjuhul vahemikku 12000-15000 eurot.
Kogu protsessi üks aeganõudvamaid töid on maaküttetorustiku paigaldus ning eelkõige sõltub selle lõplik maksumus köetava hoone suurusest. Mida suurem on hoone, seda rohkem tuleb paigaldada kollektorit. Samuti on arvestatav hinna kujundaja hoonet ümbritsev pinnas.
- Maasoojuspumba paigaldus eeldab vaba maapinna olemasolu köetava hoone ümber. Lihtsa valemi järgi on võimalik välja arvutada, kui suurt pinda vajad maakütte paigaldamiseks. Kütmaks 1 m² pinda, vajad 3,6 m² vaba maapinda. Kasutades seda reeglit, saab välja arvestada, kui suurt pinda on vaja enda hoone ümber.
- Lisaks saab maakollektorile tehtava kulu suurusjärgu arvutada valemi järgi, et 1 m² hoone kütmiseks on vaja keskmiselt 3 jm. maakollektorit ja 1 jm. maksumus on suurusjärgus 4,5 eurot.
Seega on näiteks 150 m² pindalaga hoone kütmiseks vaja ca 450 jm. kollektorit, mille maksumus selle näite puhul jääb 2000 euro juurde, kuid siinjuures rõhutame, et kollektori pikkuse vajadus sõltub ka pinnasest (niiske või kuiv), kuhu kollektor paigaldatakse.
Seega, kuna iga objekt on oma olemuselt erinev, siis varieerub pisut ka iga objekti lõplik maksumus. Enne maakütte süsteemi paigaldama asumist, selgitame lõpliku hinna meie spetsialistide abiga välja ning edastame personaalse hinnapakkumise.
Maakütte elektrikulu
Maaküte toodab soojusenergiat maapinda salvestunud soojusest ehk kasutab soojuse tootmiseks taastuvaid allikaid. Maakütte säästlikkust on võimalik kirjeldada elektrikulu näite põhjal: 1 kWh elektrienergia kasutamisega toodab maaküttepump umbes 4-5,5 korda enam soojusenergiat, ehk 4-5,5 kWh. Kogemuslikult jääb elektrienergiale kuluv summa näiteks 150 m² eramu puhul vahemikku 70-150 eurot ja sõltub suuresti hoone soojustusest, seadistatud hoone sisetemperatuuridest jne.
Maaküte on keskkonnasõbralik ja tuleohutu
Maasoojuspump ei tekita kiirgavat kuumust erinevalt mitmetest teistest küttelahendustest. Sellise lahenduse puhul ei ole seega vaja välja ehitada tulenormidele vastavat katlaruumi ning pole vajadust kütuse ladustamise ruumi järele. Lisaks on maaküte keskkonnasõbralik – kütteenergia tootmiseks kasutatakse taastuvat allikat ehk maasoojust. Maaküttel leidub veel mitmeid eeliseid:
- Väga tõhus ja energiasäästlik lahendus.
- Kütab efektiivselt ruume ja toodab sooja vett.
- Maasoojuspump ei tekita palju müra.
- Maasoojuspumba kasutamine on mugav ja lihtne.
- Väike vajadus hoolduse järele.
- Modernsed maasoojuspumbad on juhitavad nutiseadme abil.
Maakütte võimaluste kohta annavad head nõu Bestairi eksperdid – võta meiega ühendust!
