Bestair
et
ru
Maaküte – soojus maapinnast!
Maaküte – maasoojuspumpadest
Maaküte on eestlaste jaoks vast kõige enim tuntud keskkonnasäästlik kütteliik. Maaküte kui ka maasoojuspumbad on olnud eestlaste valikus alates 1990-ndatest aastatest ja leiavad üha tihedamini kasutust ka tänapäeval.

Maaküttepumba tööpõhimõte on suhteliselt lihtne. Suve jooksul salvestub maapinna pealmistesse kihtidesse päikesest tulenev soojusenergia. Maakütte kollektori abil kogutakse kokku maapinda salvestunud soojusenergia, mis seejärel muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Maaküttepump vajab tööks küll veidi energiat, kuid toodab iga kulutatud kilovati elektrienergia kohta 3-5 kilovatti soojusenergiat. Energiasääst võrreldes fossiilsete kütustega on isegi kuni 80%. Mida niiskem on pinnas, seda suurem on maasoojusenergia hulk ning seda efektiivsemalt maaküttepump töötab. Kui külmik eraldab toidu soojuse ja juhib selle tagaseina kaudu välja, siis maasoojuspump kogub selle väliskeskkonnast (maasoojuspumba puhul pinnasesse paigaldatud seadme, maakütte kollektor, kaudu, milles tsirkuleeriv vedelik ammutab pinnasesse talletatud soojusenergiat, õhksoojuspumba puhul pumbatakse energiat õhust) kokku, tõstab selle temperatuuri ja juhib kütte- ja soojaveesüsteemi.



Maaküte igasse hoonesse

Maaküte on võimalik ühildada peaaegu igasse hoonesse. Maasoojuspump sobib igasuguse suurusega eramule, kortermajale, paarismajale, büroohoonele kui ka tööstushoonele, kus on piisavalt maapinda, et kokku koguda kütteks vajalik energiahulk.
Keskmiselt on vaja 3,6 ruutmeetrit vaba pinda, et kütta ühte ruutmeetrit. Maakütte kollektori kontuuri pikkuse vajadus tuleneb pinnasetüübist, kui ka köetava hoone pindalast. Kui puudub piisav maapind, siis võib mõelda puurkaevude või siis õhk-vesi tüüpi soojuspumba peale. Maasoojuspumba valikul on vaja arvestada hoone soojusvajaduse ja soojuskoormustega. Hoone soojusvajaduse määravad piirete soojuskaod konkreetses geograafilises asukohas, soovitud sisekliimaparameetrid ja tarbeveevajadused.

Hoone soojuskoormus koosneb soojuskadudest läbi piirete ja ventilatsioonisüsteemi, lähtudes konkreetses geograafilises asukohas kehtivatest projektnormatiividest. Eestis võivad temperatuurid regiooniti olla üpris erinevad, millest tulenevalt tuleb tähelepanu pöörata ka geograafilisele asukohale. Näiteks võivad ühesuguste eramute soojuskaod erineda Lõuna- ja Ida-Eestis 10-15%. Nende asukohtade arvestuslikud minimaalsed temperatuurid on madalamad 2-3 °C ka võrreldes rannikuga.

Soojuskoormuse arvutamisel tuleb arvestada ka näiteks klaaspindade, siseõhuventilatsiooni, basseini, tarbeveetsirkulatsiooni jms. Soojuskoormuse täpse arvutamise ja küttelahenduse koostamisega peaksid tegelema oma ala spetsialistid. Väga oluline on, et soojuspump oleks valitud õige võimsusega. Võimsusega, mis oleks sama või ligilähedane köetava hoone soojuskoormusega. Üle- ja aladimensioneerimine ei anna lubatud tulemust ja säästu. Õige võimsusega seade tagab ökonoomse kütmise ja tarbeveega varustamise.

Kõige tähtsam on kliendi ja seadme müüja koostöö. Spetsialisti arvestuste ja arvutusteta võivad otsused valeks osutuda. Näiteks juhul, kui seadme võimsus on väiksem, kui eramu soojusenergia vajadus, siis töötab seade ettenähtust rohkem ning tarbib ka rohkem energiat, kulutades seejuures soojuspumba tööressurssi ja lühendades seadme eluiga. Kui seadme võimsus on valitud õigesti, siis võib soojuspumba tööeaks olla isegi kuni 25 aastat. Väga oluline soetada seade usaldusväärsest ja pikka praktilist kogemust omavast ametlikust esindusest, kes on suuteline pakkuma Teie soetatud küttesüsteemile ka hooldust ja järelteenindust.


Maasoojuspump koju – millised lähteandmed on vajalikud?

Maaküttesüsteemi planeerimiseks on vaja lähteandmeid, et selle projekteerimine oleks algusest peale kvaliteetne ja läbimõeldud. Projekteerimiseks läheb vaja:


• digitaalseid hooneplaane (soovitatavalt DWG formaadis),
• hoone lõikeid ja vaateid,
• majasisest soojusjaotust (põrandaküte või radiaator),
• sooja vee tarbijaid (inimeste arv, dušid, vannid, basseinid),
• piirdekonstruktsioonide U-arve,
• ventilatsiooni soojuskoormust,
• juhul kui on olemas, siis geodeetilisi jooniseid,
• juhul kui on olemas, siis eelnevate perioodide küttekulusid.

Erinevad arvutused on tõestanud, et maasoojuspumbaga kütmisel on kulutused muude kütteliikidega võrreldes oluliselt väiksemad. Püsikulude järsk langus ja kokkuhoid muudab soojuspumba tasuvusaja lühikeseks, olles erinevate soojuspumpade puhul vaid mõni aasta. Eesti tingimustes on maasoojuspumba kasutamine majanduslikult otstarbekas. Võrreldes soojuspumpa teiste alternatiivsete kütteliikidega, tuleks investeeringute vahe jagada ekspluatatsioonimaksumuste vahega. See näitab kui kiiresti seade ennast ära tasub ja kui mõistlik on investeerida õhksoojuspumpa.

Väga heaks näiteks on kvaliteetsete tootjate CTC ja Stiebel Eltroni maasoojuspumbad, mis on ühed tõhusaimad turul.
Näiteks Stiebel Eltroni WPC maaküttepump võtab kütmiseks või jahutamiseks vajaliku energia otse maapinnast ja annab COP’ks kuni 5,02

Uus disain seab uued standardid, nii tehnilistele lahendustele kui ka väljanägemisele. Tänu seadme minimaalsetele mõõtudele ja erilisele disainile, on seadet lihtne paigaldada isegi sinna, kus on väga vähe ruumi.



Miks valida maaküte ja maasoojuspump?

Maaküte on alternatiivne kütteallikas fossiilsete kütuste kõrval. Mis on aga maasoojuspumba kasutamise eelised?

• Madalad ülalpidamiskulud – nii hooldus- (näiteks 5 korda madalamad kui õlikatlal) kui püsikulud

• Minimaalne sõltuvus energiapoliitikast

• Lühike tasuvusaeg

• Pikk eluiga

• Keskkonnasõbralik – ei tekita saastet ja lisakulutusi

• Müra – minimaalne müratase katlaruumis

• Puudub lisaruumi vajadus küttematerjalide ladustamiseks

• Sobib väljaehitatud küttesüsteemi asendamiseks / liitmiseks

• Sobib nii radiaator- kui ka põrandaküttesüsteemidega liitmiseks

Nii nagu iga asjaga, ei tasu ka soojuspumpade puhul lasta ennast peibutada odava hinnaga. Hind tuleneb alati millestki ja reeglina kahjuks kvaliteedi-, mugavuse- või energiasäästu arvelt. Maakütte maksumus võib erinevate firmade vahel suuresti erineda, kuna küttesüsteemi lahenduste pakkumisel tuleb arvestada väga mitmete oluliste detailidega. Tuntumad ja korralikku kompetentsi omavad firmad pakuvad lahendusi nii, nagu ideaalis olema peab ning reeglina pakkumises toodud hinnale lisakulutusi kliendile ei teki. Alati tasub endale selgeks teha, kus riigis on soojuspumbad valmistatud. Samuti mida maakütte maksumus ja pakkumus täpselt sisaldab ja ei sisalda, kui usaldusväärne on müüdava toote kaubamärk, kui pikk on seadme garantii, kui kaua on seadmemüüja tegelenud selliste seadmete müügiga, millised on müüja kogemused selles valdkonnas jne. Põhikütte puhul tasub asjasse süveneda ja teema endale selgeks teha, kuna investeering on suur ja eesmärgiks on maksimaalselt kiire tasuvusaeg ja madalad püsikulud. Pakkumuste võrdlemisel tuleks jälgida, et tegemist oleks omavahel võrreldavate toodetega ehk need oleksid samaväärsed oma võimsuse ja kasuteguri ning komplektsuse poolest. Kuna seadet ei soetata üheks ega kaheks aastaks ja tehtav investeering on pikaajaline, siis peaks olema otsus kaalutletud. Eesti tingimustes on soojuspumba kasutamine majanduslikult otstarbekas.

Hoolimata pakutavate küttesüsteemide rohkusest ja erinevatest, võimalustest tuleks muuhulgas mõelda ka kütmist vajava hoone soojustamisele.


Stiebel Eltroni WPC sarja maasoojsupumbad pakuvad maksimaalset mugavust.

Küsi lisa eksperdilt!
Maasoojuspumbad