Õhk-vesi soojuspump, ideaalne lahendus kütta säästlikult!
Kui rääkida säästlikust põhiküttesüsteemist, siis selleks sobib väga hästi ÕHK-VESI-tüüpi soojuspump. Sellise soojuspumba kasutamine leiab üha rohkem kasutamist nii Skandinaavias kui ka Eestis. See on parim lahendus eramu, korrusmaja, tootmishoone või kontori kütteseadmena, mis aitab viia igakuised küttekulud ning majapidamises kasutatava tarbevee tootmiseks kuluva energiakulu minimaalseks.
Panasonic Aquarea süsteem pakub lihtsalt ja mugavat lahendust.
Rääkides õhksoojuspumba tööpõhimõttest tasuks meenutada siinkohal termodünaamika II seadust, mis määrab ära iseeneslike protsesside suuna ning ütleb, et soojus ei saa minna iseenesest külmemalt kehalt soojemale, vaid vastupidi, soe liigub alati külmema poole (siseruumist välitingimustesse).
Küll aga saab soojust pumbata. Sellisel juhul ei toimu sooja tootmist, vaid välisõhku salvestatud energia pumbatakse kompressori abil hoone küttesüsteemi. Lihtsustatult – välisosas asuv kompressor surub gaasilise külmaine kokku, mille tagajärjel see kuumeneb ja soe külmaine suunatakse soojusvahetisse, kus omakorda loovutatakse soojus põranda- või radiaatorküttes oleva vee soojendamiseks. Siinkohal ei ole tegu energia tootmise või tekitamisega, vaid ühe energialiigi muutmisega teiseks energialiigiks. Kuna välisõhus leidub energiat kuni absoluutse miinimumini, mis on -272°C, siis saab korrektselt paigaldatud õhksoojuspumpa kasutada ka kõige suurema Eestimaa kliimas oleva pakase korral.
Kõik soojuspumbad vajavad oma tööks ka elektrienergiat. Tavalise elektrikatla, -radiaatori vms. võrrledes võib soojuspumpade energiatarve olla kuni 78% väiksem. Näiteks kui soojuspump toodab 5 kWh energiat ja tarbib selleks vaid 2 kWh, siis ülejäänud osa – 3 kWh – on tasuta energia, mis pärineb maast või õhust. Seda nimetatakse kütteteguriks (ingl COP), mis näitab, kui palju toodab soojuspump energiat oma tööks tarbitava energia suhtes. Kui küttetegur on 3, siis tähendab see, et soojuspump toodab kolm korda rohkem kütteenergiat, kui ise selle tootmiseks vajab. Kasutegur sõltub otseselt välisõhu temperatuurist. Mida soojem on välisõhk, seda suurem on küttetegur. Sellepärast tuleb õhksoojuspumba ostmisel jälgida kindlasti kasuteguri muutumist erinevate temperatuuride juures ning milliseks kujuneb sellisel juhul aasta keskmine.
Õhk-vesi-tüüpi soojuspump kasutab sooja tootmiseks ära välisõhku salvestunud soojusenergiat, mille energiakandjaks siseruumides on vesi. Tema peamiseks eeliseks maasoojuspumba ees on maakollektori puudumine ja ta ei vaja seega suurt maa-ala hoone ümber. Seade reageerib kiiremini kui maasoojuspump ja suvel on tarbevesi ning vajalik küte märgades ruumides (vannitoad jne) kättesaadav väga säästlikult. Õhk-õhk-tüüpi soojuspumbaga võrreldes on õhk-vesi-soojuspump autonoomne, ta on mõeldud kasutamiseks hoone põhikütteks ning ei vaja oma tööks alternatiivse küttesüsteemi olemasolu. Küll aga on õhk-õhk-tüüpi soojuspump oma investeeringult kordades odavam ja sobib ideaalselt küttekulude kokkuhoidmiseks pea igasse eramusse, korterisse, kontori täiendava küttesüsteemina.
Panasonic näitab, kuidas Aquarea õhk-vesi soojuspump töötab.
Õhk-vesi soojuspumbad on kompaktsed, mis vajavad hoonesse paigaldamiseks reeglina vaid ruutmeetrisuurust põrandapinda. Kõik vajalik on koondatud ühte seadmesse: veesoojendi, juhtarvuti, lisaküttekatel jne. Täiuslik juhtautomaatika võtab arvesse kõiki parameetreid (välis- ja siseõhu temperatuur, vee temperatuur jne) ja juhib soojuspumba tööd sujuvalt ning ökonoomselt. Samuti vabastab täielik automatiseeritus omaniku eramu kütmise ja sooja vee murest. Sellist küttesüsteemi on kerge ja lihtne hooldada, mis tähendab omakorda minimaalseid hoolduskulusid. Enamus õhk-vesi-süsteeme on võimalik kasutada ka renoveeritavates hoonetes kütte- ja tarbevee tootmiseks. Seadmeid saab kasutada ka õli-, gaas-, elekter- või tahkeküttesüsteemide asendamiseks, kasutades mõningatel juhtudel ka juba olemasolevat soojusmahutit.
Õhk-vesi-soojuspumba valikul tuleb arvestada hoone soojusenergia vajaduse ja soojuskoormustega. Hoone soojusenergia vajaduse määravad piirete (seinad, aknad, katus) soojuskaod konkreetses geograafilises asukohas, soovitud sisekliima parameetrid ja tarbevee vajadused.
Hoone soojuskoormus koosneb soojuskadudest läbi piirete ja ventilatsioonisüsteemi, lähtudes konkreetses geograafilises asukohas kehtivatest projektnormatiividest. Eestis võivad temperatuurid regiooniti olla üpris erinevad, millest tulenevalt tuleb tähelepanu pöörata ka geograafilisele asukohale. Näiteks võivad ühesuguste eramute soojuskaod erineda Lõuna- ja Ida-Eestis 10-15%. Nende asukohtade arvestuslikud minimaalsed temperatuurid on madalamad 2-3 °C ka võrreldes rannikuga. Soojuskoormuse arvutamisel tuleb arvestada ka näiteks klaaspindade, siseõhuventilatsiooni, basseini, tarbeveetsirkulatsiooni jms.
Soojuskoormuse täpse arvutamise ja küttelahenduse koostamisega peaksid tegelema oma ala spetsialistid. Väga oluline on, et soojuspump oleks valitud õige võimsusega. Võimsusega, mis oleks ligilähedane soojuskoormusega. Üle- ja aladimensioneerimine ei anna lubatud tulemust ja säästu. Õige võimsusega seade tagab ökonoomse kütmise ja tarbeveega varustamise. Kõige tähtsam on kliendi ja seadmemüüja koostöö. Spetsialisti arvestuste ja arvutusteta võivad otsused valeks osutuda. Näiteks juhul, kui seadme võimsus on väiksem, kui eramu soojustarbivus, siis töötab seade ettenähtust rohkem ning tarbib ka rohkem energiat, kulutades seejuures soojuspumba tööressurssi ja lühendades seadme eluiga. Kui seadme võimsus on valitud õigesti, siis võib soojuspumba tööeaks olla isegi kuni 25 aastat. Sellest tulenevalt on väga oluline soetada seade usaldusväärsest ja pikka praktilist kogemust omavast ametlikust esindusest, kes on suuteline pakkuma Teie soetatud küttesüsteemile ka hooldust ja järelteenindust.
Õhk-vesi soojuspumba projekteerimiseks vajalikud lähteandmed:
- Digitaalsed hooneplaanid (soovitatavalt)
- Hoone lõiked ja vaated
- Majasisene soojusjaotus (põrandaküte või radiaator)
- Sooja vee tarbijad (inimeste arv, dušid, vannid, basseinid)
- Piiredkonstruktsioonide U-arvud
- Ventilatsiooni soojuskoormus
- Juhul kui on olemas, siis eelnevate perioodide küttekulutused
Erinevad arvutused on tõestanud, et soojuspumbaga kütmisel on kulutused muude kütteliikidega võrreldes oluliselt väiksemad. Püsikulude järsk langus ja kokkuhoid muudab soojuspumba tasuvusaja lühikeseks, olles erinevate soosjupumpade puhul vaid mõni aasta. Eesti tingimustes on õhksoojuspumba kasutamine majanduslikult otstarbekas. Võrreldes soojuspumpa teiste alternatiivsete kütteliikidega, tuleks investeeringute vahe jagada ekspluatatsioonimaksumuste vahega. See näitab kui kiiresti seade ennast ära tasub ja kui mõistlik on investeerida õhksoojuspumpa.
Õhk-vesi tüüpi soojuspumba peamised eelised:
- Madalad ülalpidamiskulud – nii hooldus (näiteks 5 korda madalamad kui õlikatlal) kui püsikulud
- Sõltumatus energiapoliitikast
- Lühike tasuvusaeg
- Pikk eluiga – näiteks õlikatlaga võrreldes 2 korda pikem
- Keskkonnasõbralik – ei tekita saastet ja lisakulutusi
- Müra – minimaalne müratase katlaruumis
- Lihtne ja kiire paigaldada
- Puudub vajadus lisaruumile küttekolde ladustamiseks
- Sobib väljaehitatud küttesüsteemi asendamiseks
- Sobib nii radiaator- kui ka põrandaküttesüsteemidedga liitmiseks
Nii nagu iga asjaga, ei tasu ka soojuspumpade puhul lasta ennast peibutada odava hinnaga. Hind tuleneb alati millestki ja reeglina kvaliteedi, mugavuse või säästu arvelt. Õhk-vesi-soojuspumpade puhul võivad hinnaerinevused olla suured, kuna küttesüsteemi lahenduste väljapakkumisel tuleb arvestada väga mitmete oluliste detailidega. Tuntumad ja korralikku kompetentsi omavad firmad pakuvad lahendusi nii nagu ideaalis olema peab ning reeglina pakkumuses toodud hinnale lisakulutusi kliendile ei teki. Alati tasub endale selgeks teha, kus riigis on soojuspumbad valmistatud. Samuti mida pakkumus täpselt sisaldab ja ei sisalda, kui usaldusväärne on müüdava toote kaubamärk (tasub vaadata internetist tehase kodulehekülge ja lugeda kommentaare), kui pikk on seadme garantii, kui kaua on seadmemüüja tegelenud selliste seadmete müügiga, millised on müüja kogemused selles valdkonnas jne. Põhikütte puhul tasub asjasse süveneda ja see teema endale selgeks teha, kuna investeering on suur ja eesmärgiks on maksimaalselt madalad püsikulud. Pakkumuste võrdlemisel tuleks jälgida, et tegemist oleks omavahel võrreldavate toodetega ehk need oleksid samaväärsed oma võimsuse ja kasuteguri ning kvaliteedi poolest. Kuna seadet ei soetata üheks ega kaheks aastaks ja tehtav investeering on pikaajaline, siis peaks olema otsus kaalutletud. Eesti tingimustes on soojuspumba kasutamine majanduslikult otstarbekas. Hoolimata pakutavate küttesüsteemide rohkusest ja erinevatest võimalustest tuleks muuhulgas mõelda ka kütmist vajava hoone soojustamisele.
Päikesepatareid koos soojuspumbaga
Soojuspumbaga koos on väga efektiivne kasutada ka päikesekollektorit, millelt saadava lisaenergia kaudu saab seadme kasutegurit tõsta. Suvel suunatakse päikesekollektorist tulev soojusenergia tarbevee ja märgade (vannitoad jne) ruumide põrandaküttesse. Ühelt ruutmeetrilt on võimalik saada ca 350-450 kWh energiat aastas. Kümme ruutmeetrit päikesepaneele võimaldavad saada energiat hulgal, mis on piisav neljaliikmelise pere normatiivse tarbevee soojendamiseks. Päikesepaneelid toodavad soojust päikesepaistelise ilmaga ka talvisel ajal.
